Järva Arengu Partnerite tegevjuht Krista Kõiv osales 26. märtsil Saku METKi majas toimunud Sotsiaalfondi LEADER meetme infopäeval, kus keskenduti meetme rakendamisele ja praktilistele kogemustele.
Järgnevalt jagab ta JAPi kodulehe lugejate ja sotsiaalmeedia jälgijatega ülevaadet teiste LEADER tegevusrühmade kogemustest sotsiaalfondist rahastatavate meetmete elluviimisel.
Partnerid – Kristel Pikk: kasvav aktiivsus ja praktilised õppetunnid
Infopäeval jagas MTÜ Partnerid esindaja Kristel Pikk ülevaadet ESF+ meetme 5.1 „Sotsiaalne toimetulek“ rakendamisest ning senistest kogemustest. Ta tutvustas meetme eesmärke, tegevusi ja praktilisi õppetunde projektide elluviimisest.
Meetme keskne eesmärk on toetada kogukondade sidusust ning parandada erinevate sihtrühmade, sealhulgas 16+ erivajadustega ja 55+ inimeste elukvaliteeti. Selleks viiakse ellu mitmesuguseid tegevusi – koolitusi, õpitubasid, õppereise, kultuuriüritusi ning kogukonda ühendavaid kohtumisi.
Kristel Pikk tõi esile, et väga populaarseks on osutunud kohtumised tuntud inimestega, mis toovad kogukonnaliikmeid aktiivselt kokku.
Statistika näitab selget kasvu: 2024. aastal viidi ellu 11 projekti, 2025. aastal juba 24 projekti. Kokku on eesmärgiks toetada 46 miniprojekti kogumahus 277 344 eurot. 2026. aasta taotlusvoor on avatud 4.–8. maini.
Samas ei ole puudunud ka väljakutsed. Näiteks on mõnel juhul projektid katkenud, kuna taotlejatel puudusid vahendid kulude esmaseks katmiseks. Lahendusena on kasutusele võetud paindlikumad vahearveldused ning teises taotlusvoorus võimaldati ühel taotlejal esitada mitu projekti.
Roheline Jõemaa – Aino Viinapuu: toimiv süsteem ja tugev kogukondlik mõju
Rohelise Jõemaa Koostöökogu esindaja Aino Viinapuu jagas praktilist kogemust meetme rakendamisest.
Alguses tekitas küsimusi SPOKU e-keskkonna kasutamine, kuid praktika näitas, et taotlejad said sellega hästi hakkama ning see ei kujunenud takistuseks. Olulise tegurina tõi Aino esile ka tugeva ja asjatundliku hindamiskomisjoni rolli.
Piirkonnas otsustati mitte piirata taotlejate ringi, võimaldades laiapõhjalist osalust. Sihtrühmaks on 16+ inimesed ebasoodsas olukorras.
Enne esimest taotlusvooru toimusid infopäevad kõigis kohalikes omavalitsustes ning eraldi kohtumised sotsiaalvaldkonna organisatsioonidega. See aitas oluliselt kaasa teadlikkuse kasvule ja aktiivsele osalemisele.
Projektid on aidanud parandada inimeste heaolu ja vähendada sotsiaalset isolatsiooni. Tagasiside on olnud väga positiivne – osalejad on saanud kogemusi ja võimalusi, kuhu nad muidu ei pääseks.
Põlvamaa Partnerluskogu – Anett Hallap: mõju inimestele on kõige olulisem
Põlvamaa Partnerluskogu sotsiaalmeetme nõustaja Anett Hallap tutvustas meetme tulemusi ja mõju.
2025. aasta esimeses taotlusvoorus esitati 24 taotlust, millest rahastusotsuse sai 15 ning ellu on viidud 14 miniprojekti. 2026. aasta voorus on esitatud 17 taotlust.
Anett Hallap rõhutas, et projektide suurim väärtus ei seisne ainult tegevustes, vaid nende mõjus inimestele. Lihtsad tegevused, nagu ühised väljasõidud, loovad kuuluvustunde ja pakuvad tuge ka pikemas perspektiivis.
Olulise teemana tõi ta esile omastehooldajate toetamise ning kogukondlike tugivõrgustike tekkimise.
Meetme käivitamisel oli väljakutseks sobivate projektide leidmine – osa taotlusi keskendus teenuse pakkumisele, mitte kogukondlikule tegevusele. Edaspidi plaanitakse lähenemist muuta paindlikumaks.
Lääne-Harju Koostöökogu – Kadri Strööm: paindlikkus ja kasvav huvi
Lääne-Harju Koostöökogu esindaja Kadri Strööm andis ülevaate piirkonna kogemustest.
Projektid on suunatud nii 55+ vanuserühmale kui ka erivajadustega inimestele ja omastehooldajatele. Tegevused hõlmavad digikoolitusi, kultuuriüritusi, liikumistegevusi ja kogukondlikke kohtumisi.
Hea näitena toodi projekt „Tegusad Vasalemma pensionärid“, millest kasvas välja ka jätkuprojekt. See kinnitab, et projektidel on pikaajaline mõju.
Peamised väljakutsed on seotud projektide ettevalmistamise, rahastuse leidmise ja osalejate kaasamisega. Samas aitab kogukondlik tugi ja suust-suhu info neid takistusi ületada.
Taotlusvoorud on muudetud pikemaks ja paindlikumaks, mis on suurendanud osalemist ja projektide kvaliteeti.
Nelja Valla Kogu – Anneli Kikkas: kuidas jõuda sihtrühmani ja kasvatada usaldust
Nelja Valla Kogu kogemus näitab, et uue meetme käivitamisel ei piisa ainult taotlusvooru avamisest, sama oluline on sihtrühmani jõudmine ja nende kaasamine.
Anneli Kikkas meenutab, et 2024. aastal alustades tekkis küsimus, kui suur on sihtrühm ja kuidas nendeni jõuda. Kuna piirkonna elanikkond on riigi keskmisest noorem, tuli teadlikult otsida viise 55+ vanuserühma kaasamiseks.
Tehti aktiivset teavitustööd: kohtuti omavalitsuste sotsiaalosakondadega, suheldi MTÜdega ning loodi ka sotsiaalmeedia video, mis osutus väga mõjusaks.
Tänaseks on toimunud neli taotlusvooru ning projektide maht ja kvaliteet on ajas kasvanud. Samas on säilinud põhimõte, et üks taotleja saab esitada ühe projekti.
Projektid on olnud mitmekesised – alates koolitustest ja töötubadest kuni vaimse tervise toetamise ja digioskuste arendamiseni. Silmapaistvad on olnud loovad projektid, näiteks portreenäituse loomine Kiili raamatukogus.
Projektide suurim väärtus on nende sotsiaalne mõju – need aitavad inimestel tulla kodust välja, luua uusi kontakte ja vähendada üksildust.
Samas on erivajadustega inimestele suunatud projekte seni vähe, kuigi vajadus on suur.
Rakendamisel on tulnud lahendada ka mitmeid väljakutseid – SPOKU kasutuselevõtt, hindamiskriteeriumide lihtsustamine ning taotlejate erinev võimekus.
Oluline on olnud usaldusel põhinev koostöö: taotlejad vastutavad ise projektide elluviimise eest, kuid tegevusrühm toetab neid aktiivselt.
Kokkuvõte: arenev meede ja tugev kogukondlik mõju
Infopäev kinnitas, et Sotsiaalfondi LEADER meede on kujunenud oluliseks tööriistaks kogukondade arendamisel. See loob võimalusi inimestele osalemiseks, toetab nende heaolu ning aitab tugevdada kogukondlikke sidemeid.
Kuigi rakendamisel on tulnud ette väljakutseid, näitavad tegevusrühmade kogemused, et paindlikkus, koostöö ja sihtrühma teadlik kaasamine aitavad meetmel edukalt toimida.
Osalejate ühine sõnum oli selge – tegemist on väärtusliku ja mõjuka meetmega, mille jätkumine on kogukondade jaoks väga oluline.
Peatselt kõik ettekanded ka Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku kodulehelt kättesaadavad! JAPide poolt samuti suur tänu korraldajatele ja kõigile, kes oma tegevusrühma kogemust jagasid!
Nelja Valla Kogu projekt: “Elatud aastate Glamuur: Kiili Portreed” (MTÜ Vaela Külaselts)
