Viraksaare külas, Paide linna serval, on peidus väike aed, kus suveõhk täitub lavendli lõhnaga. Lavendliparadiis ei ole suur tootmistalu ega lõputu lavendlipõld, see on koduaed, mille on loonud Piret Hansman. Siin on lavendel palju enamat kui lihtsalt ilutaim, see on kirg, pidev avastamine ja soov luua paik, kus saab korraks aja maha võtta ning nautida looduse rahustavat mõju.
Lavendel on Piretile alati eriliselt meeldinud. Teda võlub nii taime ilu kui ka selle lõhn, mis mõjub rahustavalt ja loob hea enesetunde.
„Lavendli lõhn mõjub kuidagi nii rahustavalt. Iga kord, kui seda nuusutan, tekib lihtsalt hea tunne.“
Kõik sai alguse ühest külaskäigust Hiiumaa lavendlitalusse. Just seal tekkis mõte rajada ka endale lavendliaed. Tol ajal oli Piret hakanud rohkem kodus tegutsema ning esimene mõte oli isegi päris julge, et leida maa ja rajada suur lavendlipõld.
Ent mida rohkem ta sellele mõtles, seda selgemaks sai, et tema tee on hoopis teistsugune.
„Esialgu mõtlesin isegi päris suure lavendlipõllu peale. Aga mida rohkem sellele mõtlesin, seda enam sain aru, et mulle sobib hoopis väiksem ettevõtmine. Ma ei taha masstootmist. Ma tahan, et see oleks osa minu kodust ja elust.“
Nii sündiski Lavendliparadiis oma koduaeda. Praegu kasvab siin umbes 400 lavendlitaime, mille seas leidub lisaks erinevatele siniseõielistele sortidele ka valge- ja roosaõielisi lavendreid. Iga uus taim on osa suuremast katsetusest, sest Piret ei soovi lihtsalt taimi juurde istutada, ta tahab leida need sordid, mis Eesti oludes kõige paremini kasvavad, kõige kaunimalt õitsevad ja kõige meeldivamalt lõhnavad.
Praegu peab ta end alles õppijaks. Iga uus hooaeg õpetab midagi uut ning iga sort näitab oma iseloomu. Mõni kasvab kiiresti suureks, teine jääb madalaks, kolmas üllatab eriti tugeva lõhnaga.
„Praegu tahan teada, milline sort on kõige kindlam, kõige parema lõhnaga ja kasvab ilusaks suureks põõsaks. Alles siis hakkan mõtlema, mida rohkem paljundada.“
Lavendlite kasvatamine ei ole olnud ainult rõõm, vaid ka õppimise teekond. Piret räägib ausalt, et alguses tegi ta ühe vea, et kattis istutusala multšiga. Hiljem selgus, et lavendlile see hästi ei sobi, sest hoiab pinnase liiga niiske ja muudab kasvukeskkonna happelisemaks.
Sellest kogemusest õppides eemaldas ta multši ning hakkas taimede ümber vedama liiva. Plaanis on lisada ka kruusa, et luua võimalikult sarnane kasvukeskkond sellele, kus lavendel Lõuna-Euroopas looduslikult kasvab – kivine, liivane ja kuiv.
„Lavendel tahab, et vesi läheks kiiresti ära. Kui juured jäävad liiga niiskesse mulda, tekib juuremädanik ja taim võib hukkuda.“
Just sellised kogemused ongi need, mida Piret soovib teiste aiapidajatega jagada. Ta usub, et lavendlit ei pea kasvatama ainult suurtes põldudes, seda saab edukalt kasvatada ka tavalises Eesti koduaias, kui tunda taime vajadusi.
Kuigi lavendel on Pireti suurim kirg, on viimastel aastatel tema südamesse tee leidnud ka roosid. Aed on kujunenud samm-sammult paigaks, kus lavendlid ja roosid täiendavad teineteist ning loovad koos rahuliku ja õiterohke meeleolu.
„Lavendel on ikka minu esimene armastus, aga armastan väga ka roose. Viimastel aastatel olen pühendanud palju aega just selle aia kujundamisele.“
Suve jooksul valmivad siin ka kuivatatud lavendlist erinevad tooted. Samas rõhutab Piret, et Lavendliparadiisi eesmärk ei ole kunagi olnud konkureerida suurte lavendlitaludega, kus külastajad saavad ise õisi korjata või kus kasvatatakse tuhandeid taimi.
„See on minu jaoks pigem koht nautimiseks. Siia tullakse vaatama, nuusutama ja kogema lavendli erilist meeleolu. See on üks osa meie kodust.“
Just selles peitubki Lavendliparadiisi erilisus. Siin ei mõõdeta edu hektarites ega toodangu koguses, vaid elamustes, mida külastajad kaasa võtavad. Avatud talude päeval saab jalutada lavendlite vahel, tutvuda erinevate sortidega, kuulda nende kasvatamise rõõmudest ja väljakutsetest ning saada inspiratsiooni, kuidas ka oma koduaeda lavendlit tuua. Avatud on kodukohvik ning tegevust jagub ka pere pisematele.
Lavendliparadiis tõestab, et mõnikord sünnivad kõige kaunimad paigad just väikestest unistustest. Ühest Hiiumaal saadud inspiratsioonist on kasvanud aed, kus iga lavendlipõõsas jutustab lugu õppimisest, pühendumisest ja armastusest looduse vastu. Ning ehk just seepärast jääb siit lahkudes kõige kauem meelde mitte ainult lavendli lõhn, vaid ka tunne, et vahel piisab õnneks täiesti ühest väikesest aiast ja suurest südamest.
Lavendliparadiis on Avatud talude päeval avatud laupäeval, 25. juulil 2026.
Täpsema programmi ja külastusinfo leiad Avatud talude päevade lehelt: Lavendliparadiis – Avatud talude päev
Tekst ja fotod: Krista Kõiv
