JAPi ESF+ meetme 3.1 projekt toetas autistlike noorte iseseisvust ja kogukonnas osalemist

Järva Arengu Partnerite ESF+ meetme 3.1 toetusel viis MTÜ EQUILIBRE ellu projekti „Samm loodusesse, samm kogukonda: projekt noortele, II osa“, mille eesmärk oli toetada 18+ vanuses autistlike noorte iseseisvust, enesekindlust ja aktiivsemat osalemist kogukonnaelus.

Kõigil viiel projektipäeval osales sama grupp 18+ vanuses autistlikke noori, kellest enamus on pärast koolitee lõppu jäänud koduseks ning kelle võimalused iseseisvalt kogukonnaelus osaleda on piiratud. Projekti tegevustes osalesid kaks tegevusjuhendajat, kes toetasid noori kogu päeva vältel ning tegid koostööd peredega.

Noored ületasid oma piire

Projekti eesmärgid said täidetud ning mitmes valdkonnas oli märgata olulist arengut. Kuna väljasõidud olid pikad ja sisaldasid mitmeid uusi olukordi, said noored harjutada oskusi, mis enamiku inimeste jaoks tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid võivad autismispektril noore jaoks olla väga keerulised.

Näiteks tuli toime tulla võõraste tualettide kasutamisega, einestamisega väljaspool kodu, peatustega bensiinijaamades ning keskkondade vahetumisega päeva jooksul. Mitmed noored ületasid oma varasemaid piire ning kogesid eduelamust olukordades, mida nad varem olid vältinud.

Oluline oli võimalus liikuda looduses ja kogukonnas viisil, mis ei sundinud kedagi käituma kindla etteantud mustri järgi. Rabas, mere ääres, loomapargis ja muuseumides said osalejad olla nemad ise ning valida tegevusi vastavalt oma huvidele ja võimekusele. See andis võimaluse kogeda turvalist osalemist ilma hirmuta, et neid hinnatakse või kritiseeritakse.

Märkimisväärne oli grupi ühtekuuluvustunde kasv

Kui projekti alguses suunati suhtlus peamiselt juhendajate kaudu, siis kohtumiste edenedes hakati üksteisega rohkem arvestama ja suhtlema. Mõnel juhul võeti pakutud abi või julgustus vastu pigem teiselt grupiliikmelt kui juhendajalt.

Grupi sisekliima oli toetav ning kõik osalejad tundsid end aktsepteerituna just sellisena, nagu nad on. See võimaldas ka neil noortel rohkem avaneda, kes tavapäraselt suhtlevad väga vähe.

Heaks näiteks on Valgehobusemäe tuubirada, mis pakkus paljudele esmakordse kogemuse. Osa noori proovis tegevust suure elevusega, osa otsustas sellest loobuda.

Ka loobumine ei tähendanud ebaõnnestumist, noored leidsid endale meelepärase asendustegevuse, nautisid vaateid, elasid teistele kaasa ning tundsid end grupi täisväärtusliku liikmena. Selline oma vajaduste märkamine ja väljendamine on autismispektri noorte puhul oluline arengusamm.

Arengud sünnivad rahulikus tempos

Järjekordselt kinnitas projekt, et selle sihtrühma puhul sünnivad paljud arengud rahulikus tempos ja ilma surveta. Kui mõni noor ei olnud esialgu valmis sööma, suhtlema või tegevuses osalema, siis sageli toimus muutus mõne aja pärast teiste eeskujul või turvatunde kasvades.

Mitme noore puhul oli märgata olulist arengut suhtlemises. Üks noormees, kes osales ka eelmisel aastal, hakkas selle projekti jooksul märgatavalt rohkem rääkima. Jääaja Keskuse külastus kõnetas teda sedavõrd, et ta jagas aktiivselt oma teadmisi ja mõtteid. Ühe juhendaja jaoks oli see esimene kord kuulda tema häält. Pärast väljasõitu ütles ta lause, mis võtab projekti mõju hästi kokku: „Ma olen elanud nagu kivi all.“

Projektil oli oluline mõju ka peredele

Paljude osalejate jaoks oleksid sellised väljasõidud ilma projektita raskesti kättesaadavad nii transpordi-, sissepääsu- kui ka korralduslike kulude tõttu. Vanemad said pärast iga kohtumist fotosid, tagasisidet ning tähelepanekuid selle kohta, mis nende noorele meeldis, millistes olukordades ta edusamme tegi ning kuidas teda edaspidi toetada. See andis peredele uusi teadmisi ja julgust märgata oma noore tugevusi.

Kõige olulisem tulemus oli aga noorte siiras rõõm osalemisest

Mitmed osalejad väljendasid kurbust projekti lõppemise üle ning soovi kohtumisi jätkata. Eriti kõnekaks kujunes lõpupiknikul toimunud meenete jagamine.

Üks noor, kes veel mõni aeg tagasi veetis suurema osa ajast oma toas ning kellel oli raskusi positiivsete emotsioonide kogemisega, ütles oma projektimeenet vastu võttes, et kingitusest olulisem on see rõõm, mille ta nendest päevadest kaasa saab. Tegelikult väljendab see kõige paremini kogu projekti mõju.

Projekti kokkuvõte

Projekti jooksul toimusid viis tegevuspäeva looduses ja kogukonnas ning külastati muu hulgas Wittensteini Ajakeskust, Kakerdaja raba, Vargamäed, Kirna mõisa, Hobukooli Parki, Elistvere loomaparki, Jääaja Keskust ja Käsmut.

18. juunil 2026 kinnitas Järva Arengu Partnerite juhatus projekti lõpparuande. Juhatus leidis, et projekt on edukalt ellu viidud ning seatud eesmärgid on saavutatud.

Järva Arengu Partnerite ESF+ meetme 3.1 eesmärk on toetada piirkonna inimeste suuremat kaasatust, sotsiaalset aktiivsust ja osalemist kogukonnaelus.