MTÜ Järva Arengu Partnerid
Registrikood 80235852
Pargi 10 Roosna-Alliku, Paide linn 73201 Järvamaa
E-post: jap(ät)japnet.ee
Telefon: +372 5693 4839
Otsime uusi paiku ÖÖÖÖkohvikute kolmapäevadeks!
Kas tead mõnda erilist paika, kuhu inimesed igapäevaselt ei satu, kuid kus võiks üheks õhtuks avada hubase kohviku? Või soovid ise võõrustada külalisi mõnes põnevas kohas? Just selliseid paiku otsime 2026. aasta sügisel toimuvateks ÖÖÖÖkohvikute kolmapäevadeks.
ÖÖÖÖkohvikute kolmapäevad said alguse 2022. aastal Paides ning on tänaseks kasvanud kogu Järvamaad ühendavaks maitsete ja eriliste paikade sarjaks. Ettevõtmise eesmärk on tutvustada põnevaid paiku ja pakkuda külastajatele meeldejäävaid elamusi kohtades, kuhu tavaliselt ei satuta, olgu selleks mõis, muuseum, külamaja, kasvuhoone, koolisöökla, vana laohoone või mõni muu omanäoline paik.
Sarja idee autor ja eestvedaja on Lõuna-Järvamaa Koostöökogu konsultant Kristina Gudinas, kelle eestvedamisel on nelja hooaja jooksul toimunud juba kümneid omanäolisi ÖÖÖÖkohvikute õhtuid üle kogu Järvamaa. Tema sõnul sündis idee soovist viia inimesed avastama paiku, mida nad igapäevaselt ei näe, ning siduda need kohalike maitsete ja heade emotsioonidega.
Seni on ÖÖÖÖkohvikud toimunud nii mõisates, muuseumides, külamajades, koolides, lasteaedades, kasvuhoonetes, kultuurikeskustes, spordihallides, vana laohoone ruumides kui ka mitmel pool mujal. Iga uus hooaeg on toonud kaasa uusi paiku ja uusi lugusid.
Kas sul on mõte, eriline paik või soov korraldada üks meeldejääv ÖÖÖÖkohvikute kolmapäev? Ettepanekutest ja ideedest palume teada anda Lõuna-Järvamaa Koostöökogu konsultandile Kristina Gudinasele. Kontaktandmed leiad Lõuna-Järvamaa Koostöökogu kontaktide lehelt.
ÖÖÖÖkohvikute kolmapäevade sarja reklaami- ja trükimaterjalide valmimist toetatakse koostööprojekti „Piirkondade väärtus kasvab koostöös“ raames. Projekti viivad ellu Lõuna-Järvamaa Koostöökogu ja Järva Arengu Partnerid ning seda kaasrahastab Euroopa Liit.
Senised ÖÖÖÖkohvikute kolmapäevad Facebookis ja alljärgnev loetelu:
2026. aasta sügishooaeg
/kava koostamisel/
2026. aasta kevadhooaeg
07.01.2026 – Koigi söökla
14.01.2026 – Kuusiku talu köök, Imavere
21.01.2026 – Imavere Lasteaed „Mõmmi“
28.01.2026 – Paide jalgpalli sisehall
04.02.2026 – Kete kohvik, Aravete
11.02.2026 – Köögistuudio, Türi
18.02.2026 – Valgma külamaja, Paide
25.02.2026 – Taikse seltsimaja, Türi
2025. aasta
08.01.2025 – RenTeri aiandi kasvuhoone, Imavere
15.01.2025 – Laupa mõis, Türi
22.01.2025 – Järva-Jaani Traktorite Laboratoorium, Järva vald
29.01.2025 – Särevere õppehoone kelder / varjend, Türi
12.02.2025 – Endine Särevere söökla
19.02.2025 – Norra mõis, Järva vald
26.02.2025 – Oisu rahvamaja laval, Türi
03.09.2025 – Kabala Rahvamaja, Türi
10.09.2025 – “Särtsu ja vürtsi” Kuusiku talu, Imavere
17.09.2025 – Wabakohviku sisehoovi kelder, Paide
24.09.2025 – Järva-Jaani Muuseumipapa pidulik vastuvõtt, Järva vald
08.10.2025 – Eesti Piimandusmuuseum, Imavere
22.10.2025 – Norra mõis, Järva vald
2024. aasta
10.01.2024 – Imavere Kõrts, Järva vald
17.01.2024 – Alempois MC Klubihoone, Türi
24.01.2024 – Emmeliine Kohvik, Paide
31.01.2024 – Taikse Seltsimaja, Türi
07.02.2024 – Meeleolumuusikat loob Koit Piilenko! – Väätsa Vana Tall, Türi
14.02.2024 – Luise kohvik, Türi
21.02.2024 – Sargvere kogukonnamaja, Paide
28.02.2024 – Kohvik-Resto AJATU, Türi
04.09.2024 – Kirna mõis, Türi
11.09.2024 – Alempois MC Klubihoone, Türi
18.09.2024 – Koigi mõis, Järva vald
25.09.2024 – Wabakohvik, Paide
02.10.2024 – Kilplaste koda, Järva vald
09.10.2024 – Eistvere aiandi kasvuhoone „6 kurki“, Järva vald
16.10.2024 – Särevere mõis, Türi
23.10.2024 – Kaare 25 vana laohoone nr 8, Türi
30.10.2024 – Kohvik-Resto AJATU, Türi
2022. aasta
06.04.2022 – Jaama Kohvik, Paide (avalöögi erimenüü koos õnneloosiga)
13.04.2022 – Treegeri Kohvik, Paide
20.04.2022 – Pirukas Veerebib, Türi
27.04.2022 – Pireti Looming, Paide
04.05.2022 – Ajastute Toidud, Wittensteini Ajakeskus, Paide
11.05.2022 – Wittensteini Tegevusmuuseum, Paide (Baltisaksa ÖöKÖÖK)
18.05.2022 – Wabakohvik, Paide
25.05.2022 – Jaama Kohvik, Paide (ÖÖÖÖklubi täis tähte)
13.07.2022 – Ruumieksperiment PaideWay, Paide
20.07.2022 – Ruumieksperiment PaideWay, Paide
27.07.2022 – Ruumieksperiment PaideWay, Paide
03.08.2022 – Ruumieksperiment PaideWay, Paide
10.08.2022 – Ruumieksperiment PaideWay, Paide (hooaja viimane)
JAPi ESF+ meetme 3.1 projekt toetas autistlike noorte iseseisvust ja kogukonnas osalemist
Järva Arengu Partnerite ESF+ meetme 3.1 toetusel viis MTÜ EQUILIBRE ellu projekti „Samm loodusesse, samm kogukonda: projekt noortele, II osa“, mille eesmärk oli toetada 18+ vanuses autistlike noorte iseseisvust, enesekindlust ja aktiivsemat osalemist kogukonnaelus.
Kõigil viiel projektipäeval osales sama grupp 18+ vanuses autistlikke noori, kellest enamus on pärast koolitee lõppu jäänud koduseks ning kelle võimalused iseseisvalt kogukonnaelus osaleda on piiratud. Projekti tegevustes osalesid kaks tegevusjuhendajat, kes toetasid noori kogu päeva vältel ning tegid koostööd peredega.
Noored ületasid oma piire
Projekti eesmärgid said täidetud ning mitmes valdkonnas oli märgata olulist arengut. Kuna väljasõidud olid pikad ja sisaldasid mitmeid uusi olukordi, said noored harjutada oskusi, mis enamiku inimeste jaoks tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid võivad autismispektril noore jaoks olla väga keerulised.
Näiteks tuli toime tulla võõraste tualettide kasutamisega, einestamisega väljaspool kodu, peatustega bensiinijaamades ning keskkondade vahetumisega päeva jooksul. Mitmed noored ületasid oma varasemaid piire ning kogesid eduelamust olukordades, mida nad varem olid vältinud.
Oluline oli võimalus liikuda looduses ja kogukonnas viisil, mis ei sundinud kedagi käituma kindla etteantud mustri järgi. Rabas, mere ääres, loomapargis ja muuseumides said osalejad olla nemad ise ning valida tegevusi vastavalt oma huvidele ja võimekusele. See andis võimaluse kogeda turvalist osalemist ilma hirmuta, et neid hinnatakse või kritiseeritakse.
Märkimisväärne oli grupi ühtekuuluvustunde kasv
Kui projekti alguses suunati suhtlus peamiselt juhendajate kaudu, siis kohtumiste edenedes hakati üksteisega rohkem arvestama ja suhtlema. Mõnel juhul võeti pakutud abi või julgustus vastu pigem teiselt grupiliikmelt kui juhendajalt.
Grupi sisekliima oli toetav ning kõik osalejad tundsid end aktsepteerituna just sellisena, nagu nad on. See võimaldas ka neil noortel rohkem avaneda, kes tavapäraselt suhtlevad väga vähe.
Heaks näiteks on Valgehobusemäe tuubirada, mis pakkus paljudele esmakordse kogemuse. Osa noori proovis tegevust suure elevusega, osa otsustas sellest loobuda.
Ka loobumine ei tähendanud ebaõnnestumist, noored leidsid endale meelepärase asendustegevuse, nautisid vaateid, elasid teistele kaasa ning tundsid end grupi täisväärtusliku liikmena. Selline oma vajaduste märkamine ja väljendamine on autismispektri noorte puhul oluline arengusamm.
Arengud sünnivad rahulikus tempos
Järjekordselt kinnitas projekt, et selle sihtrühma puhul sünnivad paljud arengud rahulikus tempos ja ilma surveta. Kui mõni noor ei olnud esialgu valmis sööma, suhtlema või tegevuses osalema, siis sageli toimus muutus mõne aja pärast teiste eeskujul või turvatunde kasvades.
Mitme noore puhul oli märgata olulist arengut suhtlemises. Üks noormees, kes osales ka eelmisel aastal, hakkas selle projekti jooksul märgatavalt rohkem rääkima. Jääaja Keskuse külastus kõnetas teda sedavõrd, et ta jagas aktiivselt oma teadmisi ja mõtteid. Ühe juhendaja jaoks oli see esimene kord kuulda tema häält. Pärast väljasõitu ütles ta lause, mis võtab projekti mõju hästi kokku: „Ma olen elanud nagu kivi all.“
Projektil oli oluline mõju ka peredele
Paljude osalejate jaoks oleksid sellised väljasõidud ilma projektita raskesti kättesaadavad nii transpordi-, sissepääsu- kui ka korralduslike kulude tõttu. Vanemad said pärast iga kohtumist fotosid, tagasisidet ning tähelepanekuid selle kohta, mis nende noorele meeldis, millistes olukordades ta edusamme tegi ning kuidas teda edaspidi toetada. See andis peredele uusi teadmisi ja julgust märgata oma noore tugevusi.
Kõige olulisem tulemus oli aga noorte siiras rõõm osalemisest
Mitmed osalejad väljendasid kurbust projekti lõppemise üle ning soovi kohtumisi jätkata. Eriti kõnekaks kujunes lõpupiknikul toimunud meenete jagamine.
Üks noor, kes veel mõni aeg tagasi veetis suurema osa ajast oma toas ning kellel oli raskusi positiivsete emotsioonide kogemisega, ütles oma projektimeenet vastu võttes, et kingitusest olulisem on see rõõm, mille ta nendest päevadest kaasa saab. Tegelikult väljendab see kõige paremini kogu projekti mõju.
Projekti kokkuvõte
Projekti jooksul toimusid viis tegevuspäeva looduses ja kogukonnas ning külastati muu hulgas Wittensteini Ajakeskust, Kakerdaja raba, Vargamäed, Kirna mõisa, Hobukooli Parki, Elistvere loomaparki, Jääaja Keskust ja Käsmut.
18. juunil 2026 kinnitas Järva Arengu Partnerite juhatus projekti lõpparuande. Juhatus leidis, et projekt on edukalt ellu viidud ning seatud eesmärgid on saavutatud.
Järva Arengu Partnerite ESF+ meetme 3.1 eesmärk on toetada piirkonna inimeste suuremat kaasatust, sotsiaalset aktiivsust ja osalemist kogukonnaelus.
Kuidas sai alguse avatud talude päev?
Intervjuu pärineb Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse taskuhäälingust „Maaelu jutud“. Avatud talude päeva sünniloost räägivad Ave Bremse ja Silva Anspal. Ave Bremse on maaeluvõrgustiku teenistuse spetsialist ja taskuhäälingu saatejuht.
Silva töötas avatud talude päeva algatamise ajal Järva Arengu Partnerid tegevjuhina ja alates sellest aastast on taas aktiivselt MTÜ Järva Arengu Partnerid tegemistega seotud, ta on juhatuse esimees.
Ave Bremse: Kuidas jõudsite mõtteni, millest on tänaseks kasvanud nii suure ulatusega ettevõtmine nagu avatud talude päev? See on ju pärit teie piirkonnast. Te tegite seda enne üleriigiliseks muutumist kolm aastat. Räägi selle algusest – see on tõesti üks põnev ja suur edulugu.
Silva Anspal: See sai alguse pärast ühte õppereisi Ahvenamaale 2011. aasta suvel. Nägime seal kõikjal silte, mis kutsusid harvest festival’ile. Uurisime, mis see on, ning saime teada, et tegemist on päevaga, mil talud avavad oma uksed külastajatele. Meile öeldi, et see on nii suur sündmus, et isegi pealinnas pannakse sel päeval kino kinni, sest inimesed liiguvad kõik mööda saart ringi.
Tulime tagasi teadmisega, et seda mõtet ei saa enam peast välja. Arutasime võimalusi koos Lõuna-Järvamaa Koostöökoguga ning läksime koos piirkonna talunikega Ahvenamaale tagasi vaatama, kuidas selline päev päriselt toimib. See oli väga muljetavaldav – parklad olid autosid täis, inimesed liikusid ühest talust teise ning kogu piirkond elas kaasa.
Ave Bremse: Neil oli selleks ajaks juba päris pikk traditsioon?
Silva Anspal: Ma arvan, et vähemalt kümmekond aastat kindlasti. Nende jaoks oli see juba väljakujunenud ja hästi toimiv sündmus.
Ave Bremse: See tähendab, et idee ise ei olnud maailmas unikaalne, aga teie tõite selle siia ja andsite sellele Eestis täiesti uue elu.
Silva Anspal: Just. Kui Ahvenamaalt tagasi tulime, istusime laeval maha ja arutasime, mis edasi saab. Hiljem on naljatamisi öeldud, et panin kõik ringiratast istuma ja küsisin: „Kas teeme või ei tee?“ Vastus oli ühene – teeme.
Detsembris saime kokku Raismiku talus ja hakkasime juba konkreetseid plaane tegema. Kahe tegevusrühma, Järva Arengu Partnerid ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, koostöös sündiski mõte teha seda kogu Järvamaal.
Tegelikult otsisime tol ajal vastust küsimusele, mis on Järvamaa tugev ja eristuv märksõna. Kuna tegemist on põllumajanduspiirkonnaga, tundus loomulik, et just talu ja talumajapidamine võiksid olla selle keskmes.
Ave Bremse: Ja siis läkski see kiiresti käima. Kui palju talusid esimesel aastal osales?
Silva Anspal: Esimesel aastal osales kokku umbes kümmekond talu üle maakonna. Toetasime neid elavdamisrahadest väikese summaga, et nad saaksid oma päeva ette valmistada ja korraldada.
Turundus oli veel üsna tagasihoidlik, kuid tegime raadioklippe, olime Maalehes ning püüdsime jõuda ka laiemalt inimesteni. Teisel aastal oli ettevõtmine juba märksa uhkem. Perenaistele tegime põlled ja peremeestele särgid, et nad oleksid külastajatele kohe äratuntavad.
2014. aastal muutus ettevõtmine kahepäevaseks. Mõte oli selles, et inimesed jääksid piirkonda ka ööbima ning tutvuksid Järvamaaga põhjalikumalt.
Ave Bremse: Ja siis ühel hetkel võttis Põllumajandusministeerium selle idee üles ning otsustas teha sellest üle-eestilise ettevõtmise.
Silva Anspal: Eks alguses oli natuke tunne, nagu võetaks oma laps käest ära. Aga tegelikult kaasati meid väga hästi. Koos Lõuna-Järvamaa Koostöökogu inimestega osalesime ettevalmistustes ning olime kogu protsessi juures.
Esimene üle-eestilise avatud talude päeva avaüritus toimus Järvamaal Takasaare talus. Üsna kiiresti saime aru, et ettevõtmine on kasvanud nii suureks, et selle mõju on üle-eestilisena palju suurem.
Kui meie rääkisime algusaastatel paarist-kolmest tuhandest külastajast, siis üle-eestilisena ulatus külastajate arv juba esimesel aastal umbes 75 000-ni. See oli väga suur hüpe.
Ave Bremse: Tänaseks räägime juba enam kui 300 osalevast talust üle Eesti. See on suur asi, mille te olete maale toonud. Kas oled ise tänagi avatud talude päevaga seotud?
Silva Anspal: Korraldamisega enam mitte, aga külastajana küll. Sõidan ringi ja naudin seda päeva. Eelmisel aastal tegime külaseltsiga väikese ringsõidu Järvamaal ja Viljandimaal. Samuti oleme avatud talude päeva kogemust tutvustanud erinevatele külalisgruppidele, näiteks Läti naisettevõtjatele ja teistele huvilistele.
Ave Bremse: Avatud talude päevast võiks rääkida veel pikalt. Seda on tutvustatud ka Euroopas ning see on äratanud palju tähelepanu. Soomlased käivad igal aastal vaatamas, kuidas see Eestis toimib, ja soovivad sarnast ettevõtmist ka Mandri-Soomes edasi arendada. Huvi on tuntud ka Lätis. Tegemist on algatusega, mis on kasvanud palju suuremaks, kui alguses osata võis arvata.
Kuula tervet intervjuud taskuhäälingus “Maaelu jutud” YouTube kanalilt.
Järva Arengu Partnerid on uhke, et just Järvamaalt alguse saanud ettevõtmisest on kasvanud üks Eesti tuntumaid maaelu tutvustavaid sündmusi. Tänavune Avatud talude päev toimub 25.–26. juulil 2026.
Järvamaa Eesti Südamaa foto: Silva Anspal (keskel), esimesel Järvamaa avatud talude päeval, 22. juuli 2012
Eesti LEADER Liit esitas riikliku partnerluskava 2028–2034 ettepanekud
Eesti LEADER Liit esitas 5. juunil ettepanekud riikliku partnerluskava 2028–2034 reformide kujundamiseks. Ettepanekud valmisid liidu liikmete ehk LEADER tegevusrühmade ühise töö tulemusena ning oma panuse andis ka Järva Arengu Partnerid.
Riiklik partnerluskava ehk riigiplaan on strateegiline dokument, mille alusel kasutatakse Eestis Euroopa Liidu toetusi aastatel 2028–2034. Eesti LEADER Liit analüüsis kavandatavaid reforme ning kaardistas valdkonnad, kus kohalikel tegevusrühmadel oleks võimalik riigile tõhusalt appi tulla.
Analüüsi tulemusena leiti vähemalt 16 reformivaldkonda, kus LEADER-võrgustiku kaasamine looks selget lisandväärtust. Kõrge prioriteediga teemadena toodi välja näiteks kogukondlike sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine, mitmekeskuselise Eesti visiooni elluviimine, keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamine, toidujulgeoleku tugevdamine ning kogukondade kriisivalmiduse parandamine. Tutvu ettepanekutega liidu kodulehelt.
Eestis tegutseb 26 kohalikku tegevusrühma, mis katavad kogu maapiirkonna ning ühendavad kohalikke omavalitsusi, ettevõtjaid ja vabaühendusi. Järvamaal tegutseb kaks tegevusrühma – Järva Arengu Partnerid ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu.
Järva Arengu Partnerid peab oluliseks, et LEADER-lähenemist nähakse tulevikus lisaks maaelu arendamisele ka laiemalt riiklike eesmärkide elluviimise partnerina. Samas on meie jaoks oluline, et LEADER säilitaks ka tulevikus oma alt-üles toimimisloogika ning sõltumatuse poliitilistest huvidest. Kohalike kogukondade, ettevõtjate ja omavalitsuste koostöö ühiste eesmärkide nimel on olnud LEADERi tugevus juba üle kahekümne aasta ning seda põhimõtet tuleb hoida ka järgmisel rahastusperioodil.
Esitatud ettepanekud on sisendiks riikliku partnerluskava ettevalmistamise protsessis ning edasisteks aruteludeks ministeeriumide ja partnerorganisatsioonidega.
Järva Arengu Partnerid on Eesti LEADER Liidu liige alates 2013. aastast.
Allikas: https://leaderliit.eu/esitasime-riikliku-partnerluskava-2028-34-reformikavadele-oma-ettepanekud/
