Avatud talude päev: Vainu talu roosiaed on koht, kus igal roosil on oma lugu

Mõni aed on lihtsalt ilus. Vainu talu Roosiaed Järvamaal Sõmeru külas on aga paik, kus iga peenar jutustab oma lugu ning iga roos on valitud armastuse ja hoolega.

Perenaine Ülle Lepp tunnistab, et alguses oli see lihtsalt huvi rooside vastu. Aastatega kasvas sellest kirg, mis on kujundanud koduaiast tõelise kollektsioonaia. Praegu kasvab Vainu talu roosiaias 283 erinevat roosisorti, millest 40 on Eestis aretatud. Lisaks leiab aiast väikese kogu Jaapani roose. Aed muutub igal aastal, lisanduvad uued sordid, sünnivad uued peenrad ja katsetatakse uusi lahendusi. Tänavu aitas ühe uue peenra kujundamisel isegi tehisaru, mille ideid kasutas perenaine inspiratsiooniallikana.

Rooside kõrval kasvavad aias püsikud, hortensiad ja okaspuud, mis loovad rahuliku ning tervikliku aiaruumi. Kuid kõige olulisem ei ole siiski taimede arv ega haruldased sordid, vaid lood, mida need endas kannavad.

Eriline koht on roosiaias pühendatud Eestis aretatud roosidele. Nende hulgas on näiteks ‘Raimond Valgre’ (‘Saaremaa valss’), ‘Kalevipoeg’, ‘Johann Köler’, ‘Marie Under’, ‘Ants Laikmaa’, ‘Väike Illimar’ ja paljud teised. Need ei paelu perenaist üksnes oma ilu poolest, vaid iga nimi jutustab killukese Eesti kultuuriloost ning aitab hoida elus meie aianduspärandit. Just Eesti sordid on talle eriti südamelähedased ning ta täiendab seda kollektsiooni võimaluse korral pidevalt. Mõne sordi taga peitub lausa põnev avastuslugu, näiteks roos ‘Kolhoositar’, mida peeti aastaid kadunuks, kuni see leiti taas üles Türi väikeaedadest ning võeti uuesti paljundusse.

Ülle uhkuseks on ka mitmed haruldased roosisordid. Lisaks klassikalisele ‘Eden Rose’-ile kasvavad aias ‘Purple Eden’, ‘Red Eden’ ja ‘White Eden’, mille lapsed tõid talle kingituseks Sardiiniast. Eriti pilkupüüdev on ‘Purple Eden’ oma sametiselt tumelillade, peaaegu ploomikarva õitega. Need on roosid, mida Eesti aedades kohtab harva ning millel on perenaise jaoks lisaks ilule ka oma lugu.

„Need ei ole minu jaoks lihtsalt roosid. Igal neist on oma lugu, olgu see seotud mõne inimese, paiga või killukesega Eesti kultuuriloost.“

See mõte võtab hästi kokku kogu aia olemuse. Perenaine ei kogu lihtsalt roose, ta kogub lugusid. Mõni roos on kingitus, mõni haruldane leid, mõni seotud Eesti kultuuriga ja mõni meenutab olulist inimest või sündmust.

Tema jaoks on roosid palju enamat kui kaunid õied.

„Roos ei ole minu jaoks lihtsalt lill. Ta on minu teraapialill. Ta mõjub hästi nii vaimselt kui ka füüsiliselt – lõhnad, värvid, pidev õppimine ja hoolitsemine. See on lõhnateraapia, värviteraapia ja võimalus argipäev korraks unustada. Roos ei ole lihtsalt lill.“

Roosiaed on pidevas arengus. Mõni peenar sünnib ümber praktilisest vajadusest, teine inspireeriva idee või tehisaru soovituse põhjal. Samas jäävad alles vanad lemmikud, haruldased sordid ja isiklikud mälestused, mis annavad aiale tema iseloomu.

Avatud talude päeval ootab külastajaid jalutuskäik koos perenaisega, kes räägib rooside kasvatamisest, hooldamisest ja lõikamisest ning jagab praktilisi nõuandeid ka potirooside kasvatamise kohta. Avatud on kodukohvik, võimalik on osta roosiistikuid ning tutvuda ka perenaise teise kire, roositeemaliste teemantmaalidega.

Vainu talu Roosiaed ei ole pelgalt koht, kus õitsevad sajad roosid. See on paik, kus kohtuvad aiandus, Eesti kultuuripärand ja ühe inimese suur armastus rooside vastu. Siit lahkub külastaja enamasti mitte ainult uute teadmiste või mõne roosiistikuga, vaid ka tundega, et igal roosil on tõepoolest oma lugu.