Vetepere külas, vaid kiviviske kaugusel A. H. Tammsaare muuseumist Vargamäel, asub Tammsaare-Lõuna talu. See on paik, kus Eesti kirjandus, ajalugu ja ühe perekonna pärimus saavad kokku. Talu tänane peremees Toomas Vaaderpall räägib oma kodutalust sellise kire ja teadmistega, et pärast tema jutte hakkab ka Tammsaare „Tõde ja õigus“ tunduma hoopis teistsugune.
Nende pere on neil maadel elanud alates 1868. aastast, mil esiisa Jakob Sikkenberg ostis talu päriseks. Pererahva pärimuse järgi on just nende suguvõsa ja siinsed inimesed olnud üheks võimalikuks inspiratsiooniallikaks Tammsaare romaani Pearu tegelaskuju loomisel. Seda ei saa lõplikult tõestada, kuid siinsetel radadel kõndides ja peremehe lugusid kuulates muutuvad romaani sündmused üllatavalt elavaks.
Toomas Vaaderpall ei jutusta lihtsalt perekonnalugu. Ta on uurinud arhiive, kirikuraamatuid ja vanu kaarte ning kõrvutanud neid lugudega, mida on nende peres põlvest põlve edasi räägitud. Vahel seab ta kahtluse alla ka mõne tuntud loo ning kutsub külastajaid ise kaasa mõtlema.
„Siin on veel väga palju selliseid asju, mida oleks vaja uurida. Mida rohkem süvened, seda rohkem küsimusi tekib.“
Talutuur ei ole kuiv ajalootund. See on elav vestlus, kus räägitakse Põhjasõjast, Rootsi ja Vene ajast, tsaariarmeesse võetud esiisadest, mõisaelust, nõukogudeaegsest maade võõrandamisest ning sellest, kuidas üks talu on suutnud kõigest hoolimata püsima jääda. Toomas näitab endiste hoonete asukohti ja paiku, mis panevad kuulajaid mõtlema, kui palju päris elu ja Tammsaare looming teineteisega põimuvad.
Ajaloo kõrval on Tammsaare-Lõuna talu ka tegus talukoht. Pere kasvatab marju ning valmistab neist moose, mahlu ja teisi hoidiseid. Lisaks tuttavatele marjadele kasvab siin ka kuslapuu, mille tumesinised marjad valmivad juba suve alguses.
„Paljud ei ole kuslapuud maitsnudki. Aga tegelikult on see väga maitsev, natuke nagu mustikas, ainult mahlasem ja mõnusalt värske maitsega.“
Talupoes saab kaasa osta oma talu marju, mahlu ja moose. Avatud talude päevadel on avatud ka kodukohvik, kus pakutakse koduseid küpsetisi ja suupisteid.
Pererahva töö on pälvinud tunnustust ka väljaspool kodutalu. Seintel on reas tänukirjad Avatud talude päevadelt ning erinevatelt moosi- ja hoidisekonkurssidelt. Need räägivad oma loo sellest, kui palju südant ja pühendumist on sellesse paika aastate jooksul pandud.
Tammsaare-Lõuna talu on ühtaegu kodu, ajaloomälestis ja töötav talu. Kuna kogu talukompleks asub muinsuskaitsealal, tuleb iga suurem muudatus hoolikalt kooskõlastada. Ka sellest räägib Toomas huumoriga.
Ta meenutab isa sõnu ajast, kui räägiti, et vana talu peaks jääma täpselt selliseks nagu vanasti.
„Isa ütles siis: kas te tahate, et me käiksime siin viiskudega ringi? Aga meil on värviteleviisor, külmkapp ja minu naine tahab ka tänapäevast elu elada.“
See võtab hästi kokku Tammsaare-Lõuna talu mõtte. Minevikku austatakse, kuid selles ei elata. Ajaloolist pärandit hoitakse, samal ajal kasvatatakse marju, arendatakse talu ja võetakse rõõmuga vastu külastajaid.
Avatud talude päevadel tasub Tammsaare-Lõuna tallu tulla mitte ainult hea talutoidu või marjatoodete pärast. Siin saab osa lugudest, mis seovad ühe perekonna saatuse Eesti ajaloo ja Tammsaare loominguga. Pärast kohtumist Toomas Vaaderpalliga võib „Tõde ja õigus“ avaneda hoopis uue nurga alt, mitte ainult romaanina, vaid ka päris inimeste ja päris paikade loona.
Tammsaare-Lõuna talu on Avatud talude päevadel avatud 25.–26. juulil 2026.
Täpsema programmi ja külastusinfo leiad Avatud talude päevade lehelt: Tammsaare-Lõuna talu – Avatud talude päev
Loo kirjutas ja pildid pildistas Krista Kõiv.
